Vanamoodsa mängu välimuse saab veebis luua praeguse tarkvaraga: pikslilaadne graafika, piiratud värvipalett ja lihtsad animatsioonid määravad kujunduse, kuid mängu tehniline toimimine sõltub digitaalsest keskkonnast. Nii väljendub nostalgia visuaalses ja helilises keeles, mitte tingimata mängu mehaanika vanas versioonis.

Kui mängija valib interneti kasiino keskkonnas eri stiiliga mänge, võib tuttav kujundus olla üks viis valikuid rühmitada, samal ajal kui reeglid, juhtnupud ja ekraani kohandumine jäävad tänapäevaseks. Sellist lähenemist saab vaadelda kahe vaatenurga kaudu: nostalgia kui vormiline keel ning nostalgia kui osa kasutajakogemuse ülesehitusest.

Esimene vaatenurk: tuttava esteetika kujundamine

Nostalgiline kujundus kasutab mälus tuttavaid visuaalseid võtteid. Näiteks võivad mängus esineda geomeetrilised mustrid, vanemate arkaadmängudega seostuvad kirjatüübid, säravad valgusefektid või piiratud toonivalik. Ükski neist elementidest ei tähenda iseenesest, et mängu reeglid pärinevad varasemast ajast. Need loovad pigem äratuntava stiili, mille sees võivad liikuda tänapäevased animatsioonid ja kasutajaliidese lahendused.

Heli toetab sama kujundusotsust. Lühikesed elektroonilised signaalid, korduvad meloodiamotiivid ja selgelt piiritletud helisündmused aitavad mängu visuaalset maailma siduda. Kujundajad saavad valida, kas heli jäljendab vanemate mänguseadmete kõla või kasutab üksnes selle üldist rütmi ja lihtsust. Oluline on, et heli sobituks ekraanil toimuvaga ning oleks kooskõlas mängu tempoga.

Ka sümbolite valik mõjutab seda, millise ajastuga mäng seostub. Klassikalised kaardimärgid, puuviljad või lihtsustatud kujundid annavad edasi eri mängutraditsioonidele omaseid visuaalseid vihjeid. Samal ajal saab nende suurust, kontrasti ja paigutust kohandada väikesele ekraanile. Selline kohandamine aitab hoida põhielemendid loetavana, ilma et kujunduse üldine stiil kaoks.

Teine vaatenurk: nostalgia kasutajakogemuse osana

Kujundus ei piirdu sellega, mida ekraanil näeb. Mängu ülesehituses määravad kogemuse ka vooru pikkus, juhtnuppude asukoht, tulemuse kuvamine ja üleminekud tegevuste vahel. Tuttav välimus võib anda nendele osadele kindla raamistiku, kuid kasutajakogemuse selgus sõltub sellest, kuidas süsteem oma reegleid ja toiminguid esitab.

Veebikeskkonnas peab sama kujundus töötama eri seadmetel. Telefonis võib mängija näha väiksemat mänguala ja kasutada puutejuhtimist, arvutis aga laiemat paigutust. Seetõttu kavandatakse graafika skaleerimist, nuppude mõõtmeid ja teksti loetavust koos visuaalse stiiliga. Ka Tele2 pakub Eesti turul telekommunikatsiooniteenuseid; see kirjeldab ühenduvuse valdkonda, mitte mängude kujundust, kuid aitab asetada veebipõhise meelelahutuse laiemasse digitaalsesse keskkonda.

Nostalgia võib suunata ka seda, kuidas mäng esitab aega ja arengut. Mõni kujundus kasutab vanemate mängudele omast lihtsat ekraanijaotust, teine loob minevikku meenutava maailma kaasaegsete liikumis- ja valgusefektidega. Nende valikute hindamisel on kasulik eristada kolme tasandit:

  • visuaalsed ja helilised vihjed, mis loovad ajastu mulje;
  • mängureeglid ja voorude ülesehitus, mis määravad tegeliku tegevuse;
  • kasutajaliidese lahendused, mis teevad toimingud nähtavaks ja arusaadavaks.

Need tasandid võivad olla omavahel kooskõlas, kuid täidavad eri ülesandeid. Retrostiilis raam ei nõua vananenud juhtimist ega muuda reegleid iseenesest lihtsamaks. Samuti ei tähenda kaasaegne tehniline teostus, et mäng peaks loobuma ajaloolisi kujunduskoode meenutavast välimusest.

Kontekst ja kujundusotsuste piirid

Digitaalsete mängude kujundust ümbritseb laiem keskkond, kuhu kuuluvad seadmed, võrguteenused ja kasutajate harjumused. Eesti ametlik veebikeskkond estonia.ee tutvustab riiki ja selle teenuseid; see on riigiinfo allikas, mitte veebikasiinomängude kujunduse käsitlus. Samamoodi kajastab Äripäev majandus- ja ettevõtlusteemasid, mis asetavad digitaalsed teenused laiemasse majanduslikku raamistikku, kuid ei määra konkreetse mängu visuaalseid valikuid.

Seetõttu tasub nostalgia käsitlemisel lähtuda mängu enda omadustest. Kujunduslik viide võib olla selgelt eristatav mängureeglitest, samas kui kasutajaliides peab oma ülesandeid täitma sõltumata valitud ajastust. Täpselt märgitud nupud, loetav tekst ja arusaadavad üleminekud aitavad kasutajal mängu ülesehitust jälgida, olgu taustaks piksligraafika või tänapäevane illustratsioon.

Ühine mõõdupuu

Kahe vaatenurga ühendamisel saab nostalgiat mõista kujundusvahendina, mille mõju sõltub teostusest. Visuaalne keel annab mängule iseloomu, kasutajaliides korraldab tegevuse ning tehniline kohandamine määrab, kuidas see tervik eri ekraanidel toimib. Hästi läbimõeldud lahenduses ei pea need eesmärgid vastanduma: tuttav esteetika saab eksisteerida koos selgete reeglite ja tänapäevase kasutatavusega.

Konkreetne kujunduslik järeldus on lihtne: enne retroelementide lisamist tuleb määrata, millist ülesannet igaüks täidab. Kui pikslilaadne kiri loob ajastutunde, tuleb samal ajal säilitada teksti loetavus; kui heli viitab arkaadile, peab see sobima mängu tegeliku rütmiga. Nii jääb nostalgia teadlikuks stiilivalikuks, mille varje ja efekte saab kujundada ilma kasutajaliidese selgust ohverdamata.

Laiema tausta jaoks vaata ka aripaev.ee.

Laiema tausta jaoks vaata ka tele2.ee.