Visuaalne jutustamine on kujundusviis, kus pildid, tegelased ja animatsioonid annavad tootele äratuntava teema ning loovad sündmuste vahel seose. Näiteks võib mänguautomaat kujutada merereisi, mille ekraanil korduvad laev, kaardid ja sadamavaated. Selline pildiline tervik eristab mängu pelgalt sümbolite kogumist ja mõjutab seda, kuidas kasutaja ekraanil toimuvat tajub.

Tänapäeva mänguautomaatide kujundust saab vaadelda mitme visuaalse jutustamise võtte kaudu, alates temaatilistest sümbolitest kuni animeeritud keskkondadeni. Eesti veebikeskkondade valikuga tutvudes võib eestilivekasiinod.ee pakkuda lähtepunkti, et märgata, kuidas eri mängude kujundus kasutab värve, tegelasi ja tegevuspaiku. Visuaalne käsitlus on üks osa digitaalse meelelahutuse laiemast kujunemisest.

Teemast lähtuv kujundus

Esimene rühm hõlmab mänge, kus ühtne teema seob tausta, sümbolid ja liikumise. Teema võib lähtuda loodusest, ajaloolisest ajastust, fantaasiast või igapäevasest keskkonnast. Kujunduse ülesanne on anda kasutajale kiiresti aimu, millises maailmas mäng aset leiab, ning hoida ekraani eri elemendid visuaalselt kooskõlas.

Teemakujunduses on oluline korduvate motiivide valik. Kui näiteks taustal on mets, võivad samas keskkonnas korduda puude, loomade ja maastikuga seotud kujutised. Selline korduvus aitab luua äratuntava stiili, kuigi mängu põhistruktuur võib jääda samaks nagu teisteski mänguautomaatides. Kujundus ei pea esitama ulatuslikku süžeed: sageli piisab selgest keskkonnast ja mõnest läbivast visuaalsest vihjest.

Sümbolid ja tegelased

Teine rühm kasutab sümboleid või tegelasi jutustuse kandjatena. Sümbolipõhises kujunduses tekib tähendus eeskätt objektide valikust ja nende omavahelisest sarnasusest. Tegelaskeskne lähenemine lisab kujutatud olenditele või inimestele rohkem tähelepanu ning võib siduda nendega eraldi animatsioone ja stseenilisi elemente.

Need kaks lähenemist ei välista teineteist. Tegelasega mäng võib kasutada ka temaatilisi sümboleid, samal ajal kui sümbolipõhine kujundus võib sisaldada taustal kujutatud tegelasi. Erinevus seisneb pigem selles, kuhu koondub visuaalne tähelepanu. Selge fookus aitab kasutajal ekraanil olevaid elemente eristada ja mõista, milline osa kujundusest loob üldmulje.

Liikumine ja järjestikused stseenid

Kolmas rühm hõlmab animatsioone ja väikeseid sündmuste jadasid. Liikumine võib tuua esile sümboli, muuta tausta või tähistada mänguvooru lõppu. Kui sellised muutused lähtuvad mängu teemast, muutuvad need visuaalse jutustamise osaks, mitte ainult dekoratiivseks efektiks. Näiteks võib veeteemaline taust liikuda lainetena, samal ajal kui ekraanil olevad objektid jäävad selgelt loetavaks.

Jutustav järjestus võib olla lihtne: esmalt näidatakse keskkonda, seejärel ilmuvad sellesse tegelased või objektid ning lõpuks toimub visuaalne muutus. Kasutaja ei pruugi näha pidevat süžeed, kuid korduvate motiivide ja animatsioonide kaudu kujuneb mängule iseloomulik rütm. Liikumise sobiv kasutamine sõltub ekraani suurusest, kontrastist ja sellest, kui palju teavet korraga esitatakse.

Kultuurilised ja ajaloolised viited

Osa mängude kujundusest kasutab kultuurilisi, geograafilisi või ajaloolisi viiteid. Need võivad väljenduda arhitektuuris, rõivastuses, maastikus või ornamentides. Sellise kujunduse puhul annavad visuaalsed detailid teemast aimu ka ilma pikema tekstilise selgituseta. Narva muuseumi veebileht narvamuuseum.ee esindab muuseumivaldkonda, kus ajaloo ja kultuuri vahendamine on keskne; see on eraldiseisev näide visuaalse ja ajaloolise teabe esitamise kontekstist.

Kultuuriliste viidete kasutamine mängukujunduses sõltub valitud stiilist ning sellest, kuidas detailid tervikusse paigutatakse. Mõne mängu puhul on kesksel kohal äratuntav paik või ajastu, teises aga vaid üksik ornament või kujund. Visuaalne jutustamine ei tähenda tingimata ajaloolist täpsust, vaid kirjeldab viisi, kuidas kujundus seob pilte ja teemasid üheks esitluslaadiks.

Ekraanikujundus ja arusaadavus

Visuaalsete elementide hulka kuuluvad ka paigutus, kirjatüübid, värvivalik ja kontrast. Need aitavad suunata tähelepanu ning eristada mänguala teabest, mis selgitab kasutajaliidese osi. Hästi korrastatud ekraan toetab jutustavat kujundust, sest taust, sümbolid ja animatsioonid ei konkureeri omavahel põhjendamatult. Kujunduse loetavus sõltub muu hulgas sellest, kuidas see toimib eri seadmetel ja ekraanisuurustel.

Digitaalsete teenuste ja tarbijakeskkondadega seotud teemasid käsitleb Eestis ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mille veebileht on ttja.ee. Selle asutuse valdkond on tarbijakaitse ja tehniline järelevalve, mitte mängude kunstilise kujunduse hindamine. Mängu visuaalset jutustamist saab seevastu analüüsida kujunduse enda põhjal: vaadeldes, kuidas värv, liikumine ja paigutus koos toimivad.

Visuaalne keel kui kujunduskiht

Visuaalset jutustamist võib kokku võtta kolme omavahel seotud kihina: teemat loovad motiivid, tähelepanu suunavad sümbolid või tegelased ning rütmi kujundavad animatsioonid ja stseenilised muutused. Kõik mängud ei kasuta neid võrdselt. Mõni toetub lihtsale sümbolistikale, teine aga loob põhjalikuma keskkonna, kus taust ja liikumine annavad mängule äratuntava ilme.

Majanduse ja ettevõtluse kajastamisega tegelev Äripäev on leitav aadressil aripaev.ee; selle meediaväljaande valdkond erineb mängudisaini visuaalsest analüüsist. Mängu kujunduse puhul on oluline jälgida, kuidas pildiline tervik toetab kasutajaliidese arusaadavust ja teema äratuntavust, mitte käsitleda kõiki visuaalseid efekte iseseisva loona.

Merereisi näites võivad laev, kaardid ja sadamavaated moodustada lihtsa, kuid sidusa pildilise terviku. Nii muutub visuaalne jutustamine mänguautomaatide kujunduses viisiks siduda üksikud ekraaniosad ühtseks teemaks, säilitades samal ajal selge ja äratuntava mänguala.