Digitaalse mängukogu korrastamine on teabe arhitektuuri küsimus: iga mäng saab nimetuse, kirjelduse ja ühe või mitu tunnust, mille järgi seda saab leida. Kui valik laieneb, aitab kategooriastik muuta suure hulga kirjeid arusaadavaks ilma, et mängija peaks kõiki nimetusi ükshaaval läbi vaatama.
Kategooriad on kasulikud siis, kui need seovad mängu nähtava ülesehituse mängija otsinguvajadusega. Eesti veebikasiinode valikute ja nende esitlusviisiga saab tutvuda näiteks lehel https://eestilivekasiinod.ee/, kus mängude leidmist saab käsitleda osana laiemast digitaalse teenuse kujundusest. Selline vaade juhib tähelepanu sellele, kuidas rühmitamine, nimetused ja lühikirjeldused aitavad valikut järjestada.
Kategooria annab esimese orientiiri
Kategooria ei kirjelda mängu kõiki reegleid, vaid annab esialgse vihje selle vormi või ülesehituse kohta. Näiteks võivad mängukogud eristada mänguautomaate, lauamänge ja otseülekandega mänge. See jaotus aitab kasutajal liikuda suurest üldvalikust sobivama alamhulga juurde, jättes üksikasjalikuma tutvumise mängu enda kirjeldusele.
Rühmitamise põhimõtted on kõige selgemad siis, kui need põhinevad ühtlastel tunnustel. Mängu vorm, kasutatav mängulaud või mängu kulgemise laad võivad olla eraldi mõõtmed; need ei pea tingimata asuma samal tasandil. Näiteks võib lauamäng olla omaette kategooria, samal ajal kui rulett kirjeldab selle sees kindlat mänguliiki. Kui mõisted esinevad läbimõeldud hierarhias, on lihtsam mõista, kuidas üldisemad ja täpsemad nimetused omavahel suhestuvad.
Suure kataloogi puhul võib üks mäng kuuluda mitmesse rühma. See on asjakohane, kui mängul on korraga mitu eristavat tunnust, näiteks kindel mänguvorm ja eriline lisamehhanism. Mitme märksõna kasutamine laiendab leidmisvõimalusi, kuid kategooriate piirid peaksid jääma arusaadavaks: sama tunnus ei peaks ühes vaates tähendama mängu vormi ja teises hoopis mängija eelistust.
Nimetused ja kirjeldused täiendavad rühmi
Kategooria nimi peab olema piisavalt konkreetne, et kasutaja oskaks selle sisu ette kujutada. Üldised nimetused võivad olla kasulikud laia ülevaate juures, kuid täpsemad alamrühmad aitavad valikut järjestada. Nimetuste järjekindlus on oluline ka siis, kui sama mänguliiki kirjeldatakse eri seadmetes või kataloogi eri osades.
Lühikirjeldus täiendab kategooriat, andes mängu kohta täpsemat teavet. See võib selgitada reeglite põhijooni, vooru ülesehitust või seda, milliseid elemente mäng sisaldab. Kategooria vastab seega küsimusele, millisesse rühma mäng kuulub, kirjeldus aga avab, mida selle rühma konkreetse valiku juures oodata. Need kaks teabevormi täidavad eri ülesandeid ning toimivad paremini koos.
Digitaalsete kogude kirjeldamise laiemat tausta aitab mõtestada ka Eesti muuseumide infosüsteem muis.ee, mis koondab muuseumikogude andmeid. Mängukataloog ja muuseumikogu on eri tüüpi keskkonnad, kuid mõlemas toetavad selged nimetused ning kirjeldavad andmed materjali leidmist ja mõistmist. Sellest vaatenurgast on kategooria osa kasutajale nähtavast korrast, mitte üksnes kujunduselement.
Liides muudab liigituse kasutatavaks
Kategooriate väärtus sõltub ka sellest, kuidas need ekraanil esitatakse. Selgelt eristatavad pealkirjad, loogiline järjestus ja arusaadavad filtrid aitavad kasutajal näha, millisesse valikusse ta liigub. Liides võib pakkuda esmalt üldisi rühmi ning seejärel võimalust kitsendada valikut mänguliigi või muu tunnuse järgi. Oluline on, et valitud filtrid oleksid nähtavad ja neid saaks hõlpsasti muuta.
Ekraanilahenduse puhul tuleb arvestada eri suurusega seadmetega. Väikesel ekraanil võib pikk kategoorialoend vajada teistsugust paigutust kui suurel kuvaril, ent rühmade tähendus peaks säilima. Disainikeskuse disainikeskus.ee kaudu saab vaadelda disaini laiemat rolli teenuste ja kasutuskogemuse kujundamisel. Mängukataloogi puhul väljendub see muu hulgas selles, kuidas infohierarhia, loetavus ja navigeerimine toetavad üksteist.
Filtrite jaotamisel on kasulik hoida eri küsimused lahus. Mängija võib soovida valida esmalt mänguvormi ning seejärel täpsustada tulemust teise omaduse alusel. Kui kõik tunnused esitatakse ühe pika jaotamata loendina, peab kasutaja ise nende omavahelisi suhteid tõlgendama. Rühmitatud filtrid teevad valikute loogika nähtavamaks ning aitavad säilitada ülevaadet ka siis, kui otsingut täpsustatakse mitmes etapis.
Selgus hoiab valiku võrreldavana
Kategooriate süsteemi saab hinnata selle järgi, kas kasutaja mõistab, mida iga rühm hõlmab, ning kas sama liiki mänge saab võrrelda ühiste tunnuste alusel. Võrdlemist toetavad ühtses vormis esitatud nimed ja kirjeldused. Kui kataloog sisaldab tehnilisi või mänguspetsiifilisi mõisteid, on kasulik neid selgitada seal, kus need esimest korda esinevad.
Liigitus ei asenda mängu reeglite ega sisu tutvustust. See aitab suurest raamatukogust leida sobiva suuna, kuid iga kategooria sees võivad mängud erineda märkimisväärselt. Seetõttu on kasulik hoida eraldi mängu üldine vorm, konkreetne mänguliik ja selle üksikasjalikud omadused. Nii jääb kategooria orientiiriks ning kirjeldus saab anda täpsema ülevaate.
Suure mängukogu puhul täidavad kategooriad ennekõike korrastavat ülesannet: need muudavad valiku jaotuse nähtavaks ning võimaldavad liikuda üldiselt üksikasjalikuma teabeni. Mänguautomaadid, lauamängud ja otseülekandega mängud esindavad eri vorme, samal ajal kui reeglid, teemad ja lisamehhanismid kirjeldavad nende sisemisi erinevusi. Need on seotud, kuid mitte samatähenduslikud tasandid.
Laiema tausta jaoks vaata ka aripaev.ee.
